28/ Delphin Deluxe 5* ja minu ESIMENE lennureis!

Jagan teiega nüüd muljeid, mida kogusin agendireisil Türgis 5-13 aprillil 2015.aastal. Külastasime kokku ehk 60 erinevat hotelli ja ööbisime neljas erinevas. Loodan, et minu jagatud informatsioon tuleb kellelegi kasuks, kes on oma reisi planeerimas:)

Delphin Deluxe, ööbimine, UAI, 5*

http://www.delphinhotel.com/

Delphin Deluxe oli üks hotell, kus ma ka ööbisin ning neid hotelle on tükkmaad kergem iseloomustada. Kui külastad hotelli vaid 5 minutit siis pole ju selle kohta midagi asjalikku öelda.

Jagan siin seda infot, mis mul enda jaoks märkmikus kirja sai:

Lõbustuspark 15-17. Suur lobby kuid kuidagi kõle ja tühi. Istumiskohti vähe ja kuidagi ebamugavad toolid tundusid. WIFI ilma paroolita. Värske apelsinimahl. Minu toast oli suurepärane vaade merele ja mägedele. Söögivalik super ja palju head sööki. Käidud hotellidest parim ning teistega võrreldes ka tuba imeilus. Rõdu paraja suurusega. Vannituba ok kuid dušinurk võiks kvaliteetsem olla. Vajaks teatud uuendusi. Öösel oli vaikne, müra tuppa ei kostnud. Restoran tubadest eemal. Väga abivalmis ja tore personal nii restoranis, lobbys kui vastuvõtus.  

Sinna hotelli jõudsime öösel hilja - äkki 23 ja 00.00 vahepeal. Väsimus oli juba parajalt suur. Kuna tegemist oli minu esimese lennureisiga 25 eluaasta jooksul (!!), olin ma ka sellest parajalt väsinud. Kui ma oleks pidanud üksinda minema, oleksin ma kuskile lennujaama nutma jäänud ja olnud seal nii kaua kuni üks korralik (või ka mitte nii korralik) Türgi mees oleks mind oma koju ära lohistanud .. Minu õnneks oli meie seltskond mõnevõrra suurem - täpselt ei mäletagi, kas oli meid kokku 9 või 10. Peaaegu kõikide reisikaaslaste emakeeleks oli vene keel ja ka Catttouri esindaja, kes meid vastu võttis rääkis vaid vene ja türgi keelt. Minu reisipäevade motoks sai kiirelt : learn russian or diee!

Ma räägiksin ka natuke lennureisist üldiselt - pagasist ja kõigest - kuid ma väga palju ei mäleta. Mäletan vaid nii palju, et jube tüütu oli reisida VAID käsipagasiga ja seda lolli kohvrit enda järel lohistada. Tagasitulles olin targem ja andsin osa pagasist ära - mul ei jäänud ka muud üle..Kogu träni, mis ma kokku olin ostnud ja hotellidest kaasa kahmanud (ei varastanud vaid võtsin asju, mis selleks mõeldud - nt shampoonid jms) moodustasid juba eraldiseisva pagasi.

Minu lend hakkas Tallinna lennujaamast pärastlõunasel ajal kell 14:00 ning meie lennuoperaatoriks oli Turkish Airlines - maailma parim lennufirma ever! Raske oli aru saada, kas tegemist on lennufirmaga või catering´i pakkuva ettevõttega. Ja need teenindajad - super super inimesed. Eriti meessoost teenindajad - sain kutse peole lausa:) Kellel vähegi võimalik - lennake Turkish Airlines´iga! Soovitan kuumalt! TURKISH AIRLINES

Toit oli suurepärane nagu juba eespool ka mainisin ning kindlasti tuleb nendest roogadest ka pilte ja kirjeldusi. Suuurepärane oli ka see, et tasuta sai veini ja muid jooke - kuna ma hakkasin stjuuarditega väga hästi läbi saama, saime me neid pudeleid rohkem, kui oleks olnud vaja.:) Hihihi.. 

Meil oli vahemaandumine Istanbulis, kus pidime jälle tegema sedasama tralli mida juba Tallinnas - pagasikontroll, mina pidin ka jalanõud jalast võtma, uuesti pidime saama passi templi ja palju palju muud, mida enam täpselt ei mäletagi:)

Õhtul millalgi jõudsime Antalyasse ja seal oli meid ees ootamas Catttouri buss Ibrahimi ja ..ühe teise noormehega, kelle nime hetkel ei mäletagi. 

Antalya lennujaamast sõitsime aga (mis mulle tundus lausa igaviiik!) hotelli. Selle sõidu ajal tuli meelde Juhan Liivi luuletus "Igav liiv ja tühi väli..". Mitte midagi polnud näha ja bussis võttis võimust venekeelne jutuvada, millest mina mõistsin ehk 3% (parem kui mitte midagi..?). Ka see väsitas mind päris korralikult.

Tagasi hotelli juurde..

Jõudsime siis hotelli võrdlemisi hilja ja minul oli tunne, et tahaks koju tagasi..:)

Vastuvõtus läks meil päris tükk aega, et jagada meid tubadesse ja lahendada igasuguseid probleeme.. Üks oli jäänud tulemata ja pidi ühinema meiega kas järgmisel või ülejärgmisel päeval. Seetõttu pandi mind üksinda kahesesse tuppa, et tema saaks meiega ühineda. Tubade jaotus sõltus ka sellest, et kes oskab vene keelt ja kes mitte. Kuna mina olin selles suhtes ainuke umbkeelne, olin ma terve reisi vältel (kuna see, kes tulema pidi, ei tulnudki..) üksinda kaheses toas - mis tähendab ju topeltkoguses jooke minibaaris ainult mulle! samuti shampoone ja susse ja muid vidinaid/kulinaid:)

Minu jaoks oli uudne, et meile anti niisked (ja ülitugevalt lõhnastatud!) kärerätid, et saaksime käed kenasti puhtaks teha ja samuti pisteti meile pihku tervitusjoogid. Neid tervitusjooke sain 9 päeva jooksul mekkida paljudes hotellides - lõpuks tekkis neid nähes juba okserefleks. Ma ei kujuta ette, kas kõik neid saavad..või võeti ainult meid nii "eriliselt" vastu.

Hotell kohe suurt muljet ei avaldanud. Lootsin vaid, et voodi on pehme ja saan kohe sinna vajuda ja mitte kunagi ärgata.. Lobby oli suur, kõrge laega ja minu jaoks kõle. Ei tekkinud sellist hubast tunnet, et "Oh, seal lobbys istuks täiega ja mekiks baaris jooke!". Mööbel tundus olevat ebamugav ja samuti tundus seda olevat vähe. Istekoha saamiseks oleks vajalik sõbruneda teiste turistidega..

Jagan teiega ka natuke pildimaterjale, mida ma oma seebikarbiga jõudsin klõpsida. Ärge ainult nendele piltidele toetuge, minu halb foto-oskus võib hotelli näidata halvast küljest:)

Välismulje: 

 Kõle lobby:

 Minu megasassis kuid siiski üpriski mugav tuba:

Haha. Ladusin siia juba hunniku pilte ära kuid avastasin, et olen pooltele piltidele jäänud pesus..Ma ei hakka neid teile siia vaatamiseks panema:)

Kingitus, mis hotellitoas ees ootas: Türgi maiustused

 Vahva meeldetuletus, et kliendid saabuksid restorani normaalsetes riietes:) Kinni ei pidanud sellest peaaegu mitte keegi.

 Igasuguseid infolehti, õmbluskomplekt ja menüü toateeninduse jaoks:

 Toas sai endale valmistada kohvi ja teed:

 Minibaaris oli shokolaadi, vett ja õlut, mahl, cocat...

 Nurgake tuhatoosiga. Kuigi silt vist keelas suitsetamise..

 Hommikune vaade:

 Vesi oli ligidal:

 Hommikusöök oli maitsev, mahl oli värskelt pressitud:) Restoran oli üldse sellel hotellil vist suurim ja parim. Mõnus vabaõhurestoran. Kokad tegid linnuliha, friikartuleid ja mida iganes hing ihaldas. Käi aga taldrikuga ringi ja kuhja sööki ette. Kui liiga kaua lauas oma taldrikut põrnitsesid, viidi see minema..Siis said uuele ringile minna.

 Sattusime sinna lihavõtete aegu, munasid oli rohkelt:)

Esimesel õhtul magasin ma õndsat und ja hotelliga suuremat tutvust ei teinud. Teisel õhtul, pärast väsitavat tööpäeva, käisime me restoranis söömas ja joomas. Hinna sees olid veinid ja õlled, veed ja mahlad - kanget importalkoholi tuli lobby-baaris joomas käia.

Mida ma ka teisel õhtul tegin!

Mul on häid pilte erinevatest kokteilidest, kuid ma ei oska hetkel öelda, millises nutiseadmes täpsemalt. Ärge arvake nüüd minust valesti, kuid äärmiselt tore on baaris dringitada, kui rahakotti kaasas olema ei pea - ajad aga näpuga menüüs järge ja tellid järjest kõiki jooke, mida hing ihaldab.

Teenindus oli ülikiire, nagu kõik superkangelased oleks koondunud ühe leti taha. Vahepeal oli teenindus lausa nii kiire, et ma ei jõudnud tellidagi ja oli juba uus jook laual. Sain sõbrunetud nii baarmenitega kui ka kõrval istuvate sakslastega, kes iga aasta koos puhkamas pidid käima. Jõin ennast siis korralikult purjakile (kui juba siis juba..) ja läksin jälle õndsat und nautima. Hommikune äratus oli ka äärmiselt varajane ja minu pea selle üle ei rõõmustanud:)

Hotell on tore, kui soovid nädal aega korralikult juua ja süüa - sest seda saab seal tõesti kogu raha eest! Basseini ma ei oska kommenteerida, sest meie selle äärde ei jõudnud ja vesi oli külm sel ajal nii meres kui basseinis. Suveniiripoode hotellis väga palju ei tundunud olevat...Toad olid korralikud ja puhtad, teenindus hea igal pool. Lihtne hakkama saada saksa ja vene keelega, inglise keel pole nende lemmikuks..

NB: Hakkama saab nii inglise kui saksa keelega. Restorani "jooksupoisid" on aga rohkem vene ja türgi keele peal:)

Päikest:)