17/ 13 fakti lennunduse kohta

Reisihooaeg on päral! Kuid pole midagi tüütumat, kui oodata turvakontrolli järjekorras lennujaamas, istuda libedatel nahktoolidel ootealas, kui su lendu korduvalt edasi lükatakse. Ja kui sa pole veel koju jõudnud ja sul on palju aega vaja surnuks lüüa, oleme meie sulle abiks.

Järgnevalt on ära toodud 13 huvitavat fakti lennunduse kohta, mida sa ehk enne ei teadnud.

1.Piloodid ja kaaspiloodid peavad sööma erinevaid sööke.

Piloot China Eastern Airlines´is rääkis CNNile, et piloot ja kaaspiloot peavad sööma erinevaid sööke (eraldi käideldud). Mõeldud on see selleks juhuks, kui keegi peaks toidumürgituse saama. Samuti saab piloot tavaliselt I klassi söögi ning kaaspiloot äriklassi roa.

2. Tõenäosus lennuõnnetuseks on astronoomiliselt väike.

Aviofoobia on hirm lendamise ees – paljudel inimestel on see, kuid siin on üks asi, mis võiks seda hirmu vähendada – iga-aastane risk saada surma lennuõnnetuses ameeriklase jaoks on 1: 11 000 000-le. Võrreldes seda 1:5000 tõenäosusega sattuda autoõnnetuse, tundub lennata tükkmaad ohutum.

3. Kui sa tõesti peaksid lennukiga alla kukkuma, on lennuki tagumine osa kõige ohutum.

Uuring Popular Mechanic´si poolt selgitas välja, et reisijatel, kes istuvad lennukisaba ligiduses, on 40% suurem tõenäosus lennuõnnetus üle elada kui nendel, kes istuvad esimestes ridades.

4. Ülemaailmselt toodab lennundusäri umbes 640 triljonit dollarit aastas.

5. Söök maitseb lennukis teistmoodi.

Enne kui lennuk õhku tõuseb, atmosfäär lennukis kuivatab meie ninad. Kui lennuk tõuseb kõrgemale, õhurõhu muutus tuimestab umbes kolmandiku meie maitsenäsadest. See on põhjuseks, miks paljud inimesed lennukiga lennates tellivad Bloody Mary – tomatimahl on õhus vähem happeline. Samuti on see põhjuseks, miks paljud lennufirmad lisavad söögile väga palju soola ja pipart (kuigi sa seda ei tunne).

Plane food. Foto: twoblackdoggies.wordpress.com

6. American Airlines kärpis kord kõvasti oma kulutustes, võttes igast salatiportsjonist ühe oliivi vähemaks. 

1980ndatel tegi tolleaegne American Airlines´i juht diili lennukitoidu osas, säästes firmale 40 000 dollarit aastas. Selleks polnud vaja muud, kui eemaldada salatiportsudest üks oliiv.

7. Üks Boeing 727 tõusis õhku 2003ndal aastal ja on siiamaani kadunud.

25ndal mail 2003, piloodiks Benhamin Padilla, tõusis 727ga õhku, mille ta oli kaks aastat varem American Airlines´ilt ostnud. Lennuk kadus igaveseks. Mitte keegi ei tea, kus see on. Padilla õde on ametivõimudele rääkinud, et ta usub, et lennuk kukkus alla kuskil Aafrikas või, et Padillat hoitakse kinni vastu tema tahtmist. Aga.. kus on siis lennuk?

Boeing 727 LAB. Foto: en.wikipedia.org

8. Valge jutt, mida lennukid jätavad õhku – selle järgi saab ilma ennustada.

Valge jutt lennuki järel on veeaur. Peenike, rutem hajuv jutt näitab madalat niiskustaset ja kuiva ilma. Jäme ning kauakestev võib aga näidata, et tulemas on torm.

9. „Blunder Trophies” ehk nö Prohmaka Trofeed said piloodid, kes tegid mingi naeruväärse vea.

USA õhuvägede muuseumis saab näha trofeesid, mida jagati 1920tel ning 1930ndate alguses. Need anti sellistele pilootidele, kes tegid mingi jabura vea – tõusid õhku ilma piisava kütuseta, sõitsid sisse pargitud lennukile jne. Arvatavasti need siis ei olnud eriti naljakad juhtumid...

10. Elavhõbeda mahapillamine lennukis võib tõesti su lennu ära rikkuda.

Kuna lennukid on põhimõtteliselt suured anumad, mis on tehtud alumiiniumist ja elavhõbe mõjutab alumiiniumi keemilist struktuuri, on see su enda huvides elavhõbedat lennule mitte kaasa võtta. Hetk, mil elavhõbe puutub kokku katmata alumiiniumiga, hakkab see selle suuremat struktuuri lõhkuma. Nüüd tunduvad need kuulujutud Teisest Maailmasõjast, kus väidetavalt šaboteeriti lennukeid, määrides neid kokku elavhõbedaga, üsna tõesed. Keemia võib ikka päris õel olla!

Mercury. Foto: www.sheboyganwwtp.com

11. On võimatu avada lennuki ust lennu ajal.

Vähemalt ei pea sa muretsema mingi kriisi pärast, kui keegi hull üritab ust lennu ajal avada. Kui lennuk õhku tõuseb, läheb lennuki keres õhk rõhu alla, luues suurema rõhu lennuki sisse kui välja. Lisaks sellele rõhule on lennukiuksed tehtud selliseks, et nad oleks põrumiskindlad. Isegi mitu suurt tugevat meest ei suudaks lennukiust avada lennu ajal.

12. Reisilennuki keskmine „kruiisimise” kiirus on 885 km/h.

Õhkutõusmise ajal saavutab lennuk kiiruse umbes 270km/h ja maandumise ajal on see kiirus umbes sama.

13. Maailma „tegusaim” lennujaam on Hartsfield-Jackson Atlanta rahvusvaheline lennujaam.

95,5 miljonit reisijat ja 930.000 õhkutõusu ja maandumist igal aastal teevad sellest lennujaamast maailma „tegusaima” (info võib olla praeguseks hetkeks muutunud). Kuigi Dubai uus lennujaam tahab seda tiitlit üle võtta.

Allikas: huffingtonpost.com