127/ Turismi tumedam pool: 7 maailmanurka, mida võiks kindlasti külastada

Kalmistute ja teiste matmispaikade külastamine on kogumas järjest rohkem populaarsust. Kogu maailmas on surnuaias jalutada soovijate arv nii palju kasvanud, et reisibürood ja giidid peavad pidevalt uusi ekskursioone välja mõtlema. Siin on seitse meeldejäävat kalmistut, mida Travel on Spot soovitab teil reisides külastada.

Rippuvad kirstud Aasias

Filipiinidel on nüüdseks juba 2000 aastat olnud omapärane traditsioon. Lahkunud maetakse tühjaks õõnestatud puunottide sisse, mis viiakse siis kõrgel mägedes asuvatesse koobastesse. Mõnes koopas on selliseid kirste koguni mitusada.

Osades Aasia riikides, näiteks Hiinas ja Indoneesias, riputatakse surnukirstud kaljude külge. Need kinnitatakse puust või kivist hingedele, mis lüüakse kalju sisse. Kirstud paistavad otsekui õhus hõljuvat. Neist kõige vanemad ja kuulsamad on Bo hõimu rippuvad kirstud Hiinas Sichuani provintsis – mõned neist on üle 3750 aasta vanad.

Lääne inimestele tundub selline matmisviis sobimatu ja isegi hirmutav, aga aasialaste jaoks on see igati loogiline – miks matta keegi maasse, kui tahad, et ta kiiresti taevasse saaks?

Turistid käivad rippuvaid kirste põnevusega vaatamas, kuigi kui ilm on halb, võib nendele ligipääs olla üsnagi keeruline.

Tagurpidi keeratud paadid kirstuks

Hiina arheoloogid avastasid Tiibeti põhjaosas keset kõrbe omapärase matmispaiga. Sinna maetud inimeste mumifitseeritud jäänused on üle 4000 aasta vanad, aga muumiad on suurepäraselt säilinud. Veider on aga see, et neil on europiidsed tunnused. Matmispaik on üks suurimaid kõrbi kogu maailmas ning surnud on siin maetud... tagurpidi keeratud paatide alla.

Cross Bonesi surnuaed

See oli Suurbritannia pealinnas igavene puhkepaik nn „üksikutele naistele”, kes (seaduslikult) töötasid Londoni bordellides. Vanasti kutsuti neid naisi Winchesteri hanedeks ja neil oli keelatud osaleda usulistes tseremooniates ning pärast surma pidi nad maetama ühissurnuaedadele. Nad maeti aga hoopis eraldi murumätta alla, mida nüüd külastavad uudishimulike turistide massid.

Veealune surnuaed

Aastal 2007 Ameerika Ühendriikides Miami rannikule 12 meetri sügavusele rajatud veealune surnuaed on suurim aktiivne korallriff kogu maailmas. Siin matuse korraldamine maksab umbes 7000 USA dollarit. Tuhastatud säilmed segatakse tsemendiga ja kinnitatakse siis rifile ning kõrvale riputatakse pronksist mälestustahvel.

Praegu on siia maetud umbes 850 inimest, aga see veealune mausoleum mahutaks 125 000 betoonhauda. Neptune’i memoriaalriffi saab külastada muidugi ainult sukeldumisülikonnas.

Surnute linn, Kairo

See ei ole ainult surnuaed, siin ka elatakse. Tundub, et Al-Qarafa piirkonnas on sama palju elanikke kui haudu. See on Kairo kõige vaesem linnajagu. Siin on majad, poed ja väikesed töökojad haudade kõrval tegutsenud juba tuhandeid aastaid. Al-Qarafa laiub mitmel kilomeetril Kairo põhjaosast lõuna suunas. Siin magavad oma viimset und nii rikkad, aadlikud kui vaesed.

Miks inimesed sellises surnute linnas elada tahavad? Mõned tahavad perekonnast lahkunutele võimalikult lähedal olla, teistel lihtsalt pole valikut, kuna nad on siin sündinud ja nende vanemad elavad siin. Mõned elavad isegi täiesti hauakambrite sees.

See ei ole just turistikoht; kohalik valitsus ei reklaami seda, aga julged turistid väidavad, et siin saab omapärase ja veidra kogemuse – nagu viibiks mingil võlumaal. Sellegipoolest on selle saatjata külastamine ohtlik.

Maailma suurim surnuaed

Wadi-us-Salaam („rahu org”) on ehk maailma suurim surnuaed. See asub šiiitide pühas linnas Najafis, Iraagis. Mitmete allikate kohaselt on siia maetud viis-kuus miljonit inimest, kellest paljud on islami prohvetid, ning Shiase kohaselt on siia maetud ka esimene imaam Ali ibn Abi Talib. Surnuaed võtab enda alla üle 6 ruutkilomeetri.

Esimesed inimesed maeti siia umbes kaks tuhat aastat tagasi ja siia tuuakse tänapäevani lahkunud Shia moslemeid kogu Iraagist – nende jaoks on siia maetud saamine suur au.

La Recoleta surnuaed – kõige kuulsam Lõuna-Ameerikas

Kui seda kohta külastate, on raske arugi saada, et surnuaias viibite, sest siinne arhitektuur on niivõrd ilus. Pigem arvate, et olete mingis keskaegses linnas, mis juhtumisi Buenos Airese piirides asub. Laiad avenüüd, tänavad ja alleed on täis terveid argentiinlaste põlvkondi.

Peaaegu kõik siinsed monumendid on valmistatud kallist marmorist ja graniidist ning mõned hauakivid on kaunistatud kulla ja hõbedaga. Mõnel on isegi uksed ja aknad. Paljud neist uhketest mausoleumidest ja marmorskulptuuridest kuuluvad riiklike ajaloomälestiste hulka. Omapärane stiilide segu (klassikaline, gooti stiil ja art deco) meelitab siia kunstihuvilisi ja fotograafe kogu maailmast.

Paljud ilmselt ei tea, et La Recoleta ehitati kloostriaia ümber, et siia Argentiina lillede vahele matta kuulsad argentiinlased – kultuuri-, teadus- ja poliitikategelased. Inimesi maetakse siia tänapäevani, kuigi matmiskohta on väga raske saada ja see on väga kallis.

Kõige tähelepanuväärsem on Duarte perekonna haud, kuhu on maetud Argentiina esimese leedi, president Chuan Peróni naine Evita. Evita suri vaid 33-aastaselt vähki, aga sai oma abikaasa valitsemisajal tavainimeste seas kiirelt ikooniks. Isegi praegu on tema haual alati värsked lilled.

Allikas: travelonspot.com