156/ Kreeta - populaarne Kreeka saar Euroopa, Aasia ja Aafrika kaubateede ristumiskohas
Kreeta on äärmiselt populaarne reisisihtkoht ja seda ka põhjusega. Mida võiks teada Kreeka suurima saare kohta?
Kreeta, mis varem oli üks mahajäänumaid põllumajanduspiirkondi Kreekas, on praegu üks Vahemere vesikonna populaarsemaid turismisihtkohti. Saart ümbritsevad Egeuse, Liibüa, Joonia ja Kreeta meri ning see asub Euroopa, Aafrika ja Aasia ühenduskohas. Peale selle on Kreeta iidse Kreeka müüdi kohaselt Zeusi sünnikoht ja Minotauruse labürindi asukoht. Mõnede arvates valmistasid Ikaros ja Daedalus siin oma kunsttiivad.
Kreeta on Kreeka suurim saar ja suuruselt viies saar Vahemeres. Selle maastik on mägine – siin asub 7 suurt mäeahelikku – ja paljude randade ning kiviste lahtedega. Kõige laiemas kohas ehk Dioni ja Lithinoni neemede vahel on saar 60 km lai ja kõige kitsamas ehk Ierapetra Isthmuses on see ainult 12 km lai.
Kreeta on iidsetest aegadest saadik olnud aktiivse elu keskus – juba siis, kui siin aastatel 3000-1400 eKr tekkis Minose tsivilisatsioon ehk üks Euroopa vanimaid tsivilisatsioone. Pärast selle kokkuvarisemist valitsesid saart paljud erinevad rahvused: alates ahhaialastest ja doorialastest kuni vanaroomlaste, türklaste ja araablasteni välja. Kreeka omandas saare alles 1913. aastal.
Kreeta on iidsetest aegadest saadik olnud aktiivse elu keskus – juba siis, kui siin aastatel 3000-1400 eKr tekkis Minose tsivilisatsioon ehk üks Euroopa vanimaid tsivilisatsioone. Pärast selle kokkuvarisemist valitsesid saart paljud erinevad rahvused: alates ahhaialastest ja doorialastest kuni vanaroomlaste, türklaste ja araablasteni välja. Kreeka omandas saare alles 1913. aastal.
Kreetal elab umbes 80 000 inimest ja seda külastab igal aastal umbes 2,5 miljonit turisti üle kogu maailma. Kreeta pealinnas Heraklionis elab umbes 175 000 inimest. Suuruselt teine linn saarel on Hania, mille rahvaarv on umbes 55 000. Kreeta on jagatud neljaks osaks ja igale osale on iseloomulik enda arhitektuur ja ajaloolised mälestusmärgid. Siinne kliima on tüüpiline Vahemereline kliima: suved on kuumad ja kuivad ning talved pehmed ja vihmased.
Samaaria mäekuru on Kreeta üks kõige külastatavamaid kohti – see kord laienev, kord kitsenev järskude seinte vahele kiilutud kuru läbib Lefká Órit ehk valgeid mägesid 18 km ulatuses. Samaaria mäekuru oli sajandeid heaks varjupaigaks kurjategijatele ja sobiv põgenemiseks kättemaksu eest, mida harrastati paljudes Kreeta külades. 1940ndatel oli see ideaalne peidukoht Kreeka kodusõjas võitlevatele kommunistidest mässajatele. Kohalikud on selle suhtes ikka veel ettevaatlikud ja ei taha sellest väga rääkida.
Samaaria mäekuru on siia murdnud Tarraiose jõgi. Talvel uhub jõgi kurust üsnagi suure jõuga läbi, suvel aga muutub vaevu vulisevaks ojakeseks. Mäekuru sissepääs asub peaaegu 1200 meetri kõrgusel merepinnast.
Samaaria küla, mille selle elanikud 1962. aastal maha jätsid, kui kuru rahvuspargi osaks sai, asub 8 km kaugusel kõrgeimast tipust. Kui mäekuru küla läbib, hakkab see kitsamaks muutuma ja lõppeb raudväravaga, mis on vähemalt 500 m kõrge. Värava ja mere vahel hakkab mäekuru taas laienema.
Kreeta läänerannikul asub veel üks põnev arheoloogiline müsteerium, iidne ja stiililt ainulaadne Falassarna kindlus – ainus omalaadne kindlus kogu maailmas. See paik viib külastajad tagasi vanaaega, ammu kadunud kultuuri, mis on endast maha jätnud nii palju müsteeriume ja jälgi.
Päikeseloojangul ärkavad kõik Kreeta traditsioonilised rannatavernad ellu. Turistidele pakutakse võimalust proovida „Kreeta talunike lihtsat õhtusööki“, mis koosneb 12 roast. Muusika mängib hommikuni, meelitades kõiki külalisi sirtakit tantsima. Õhtut „vürtsitatakse“ sageli tantsijate jalgade alla väikeste taldrikute katkiviskamisega.
Kreeta traditsioonilistest roogadest tuleks kindlasti ära mainida teohautis (Stifado Salingariko), sealihalõigud (Hirino Kritiko), ahjus küpsetatud lammas lehttainas kodujuustuga (Sfakiani Turta), Dakos jne.
Kohalikud soovitavad nende eriliste roogade kõrvale võtta klaasi tsikudiat (kohalik isetehtud viinamarjabrändi) – paar napsi ja sirtaki ei tundugi enam nii keeruline.
Kreetal korraldatakse igal aastal palju pidustusi ja karnevale. Rethymno festival on neist üks populaarsemaid. Seda peetakse üheks kõige huvitavamaks ja originaalsemaks karnevaliks kogu Kreekas.
Comments
Post a Comment