167/ Lanzarote: 3 kohta, mida sellel saarel kindlasti külastada tuleks
Lanzarotel on kogu elu seotud vulkaanide, laava ja suurepärase arhitekti César Manriquega. Saare pealinnas Arrecifes sündinud arhitektil õnnestus ühendada looduse ja vulkaanide ilu arhitektuuriliste otsustega. Tema töid tulevad külastama inimesed üle kogu maailma. Minge vaadake ise!
Pärast kuus aastat kestnud vulkaanipurskeid ja viimast purset aastal 1824 muutus laavaga üle ujutatud saare edelaosa tundmatuseni. Timanfaya rahvuspark, mida nimetatakse ka Tulemägedeks, rajati selle piirkonna säilitamiseks. See on Lanzarote külastatuim koht, kus käib aastas umbes miljon inimest.
Pärast kuus aastat kestnud vulkaanipurskeid ja viimast purset aastal 1824 muutus laavaga üle ujutatud saare edelaosa tundmatuseni. Timanfaya rahvuspark, mida nimetatakse ka Tulemägedeks, rajati selle piirkonna säilitamiseks. See on Lanzarote külastatuim koht, kus käib aastas umbes miljon inimest.
Timanfaya rahvuspark
Timanfayaga saate tutvuda pargi bussis, sest jalgsi või autoga siia sisenemine on keelatud. Ja mitte põhjuseta. Maapind kuumeneb temperatuurini 600 °C kuni 13 meetri sügavusele välja. Tee kivimoodustiste vahele, mis mõnikord on koguni mitu meetrit sügavad, kujundas.
Siinne pind meenutab kuumaastikku. See on värviline ja tohutu suur laavaga kaetud kõrb. Hinnanguliselt asub pargi territooriumil 30 vulkaani. Tee lõpus, saare kõrgeimas punktis, asub restoran El Diablo, kus toidu valmistamiseks kasutatakse maapinnast saadavat kuumust. Rahvuspargi töötajad näitavad, milline kuumus on teie jalge all. Maasse kaevatud torusse valatud vesi aurustub kohe ja väikesesse auku visatud kuiv hein läheb põlema. Rahvuspargis pakutakse veel üht muljetavaldavat tegevust – kaamelisõitu. Aastal 1933 kanti park UNESCO maailmapärandi nimistusse.
Jameos del Agua – laavakoopas asuv restoran
1960ndatel otsustas César Manrique asutada ainulaadse turismikeskuse. Ta ehitas saare kirdeosas asuva laavakoopa (Jameo Chico) kõrvale allapoole viiva trepi ning asutas väikest järve ümbritsevasse koopasse uhke baari ja restorani – kohta nimetatakse vahel isegi kõige ilusamaks ööklubiks kogu maailmas. Restoranis saab maha istuda ja toitu nautida, aga ka Hispaania muusika järgi öö läbi tantsida. Olgem ausad, see pole muidugi saare odavaim koht. Järve ja seda ümbritsevate veekogude vesi on läbipaistev ja siin saate näha pimedaid albiinokrabisid, kes on Jameos del Agua sümboliks saanud. Selle kooparestorani lähedale ehitas arhitekt moodsa villa ja hubase aia.
Jameos del Agua lähedal asub Los Verdes – üks pikimaid ja võimsamaid koopaid kogu maailmas, mis tekkis väidetavalt 4000 aastat tagasi vulkaanipurske tagajärjel. Maa-alune tunnel on 6 kilomeetrit pikk. Läbi sajandite kasutasid saare elanikud neid tunneleid piraatide rünnakute eest varjumiseks. Aastal 1964 avati tunnel turistidele. Külastajad saavad selle loodusimega giidi abil tutvuda.
Jameos del Agua lähedal asub Los Verdes – üks pikimaid ja võimsamaid koopaid kogu maailmas, mis tekkis väidetavalt 4000 aastat tagasi vulkaanipurske tagajärjel. Maa-alune tunnel on 6 kilomeetrit pikk. Läbi sajandite kasutasid saare elanikud neid tunneleid piraatide rünnakute eest varjumiseks. Aastal 1964 avati tunnel turistidele. Külastajad saavad selle loodusimega giidi abil tutvuda.
Kaktuseaed
Kaktuseaed (Jardin de Cactus) on suurepärane näide keskkonnaga ühte sulanduvast arhitektuurist. Aed, mille kujundas César Manrique, kes jättis ka saare teistesse kohtadesse oma jälje, paelub külastajaid oma geniaalsusega – teed looklevad allapoole aia keskpunkti suunas. See meenutab saarelt leitud kraatreid.
5000-ruutmeetrisel territooriumil kasvab üle 7200 kaktuse – 1100 liiki, mis on pärit näiteks Peruust, Mehhikost, Tšiilist, USAst, Keeniast, Tansaaniast, Madagaskarilt, Marokost ja loomulikult Kanaaridelt. Okastega ja okasteta kaktuseid on siin kõikvõimalikke liike ja suuruseid.
Pargi lähedal asub ilus endiselt töötab veski, mis jahvatab gofio’t – odra- ja maisijahu, mis on pärismaalaste guanche'de peamine toiduaine. Kaktuseaed rajati Teguise omavalitsusse Guatiza linna, kus maa on kaktuseistandusteks sobilik.
5000-ruutmeetrisel territooriumil kasvab üle 7200 kaktuse – 1100 liiki, mis on pärit näiteks Peruust, Mehhikost, Tšiilist, USAst, Keeniast, Tansaaniast, Madagaskarilt, Marokost ja loomulikult Kanaaridelt. Okastega ja okasteta kaktuseid on siin kõikvõimalikke liike ja suuruseid.
Pargi lähedal asub ilus endiselt töötab veski, mis jahvatab gofio’t – odra- ja maisijahu, mis on pärismaalaste guanche'de peamine toiduaine. Kaktuseaed rajati Teguise omavalitsusse Guatiza linna, kus maa on kaktuseistandusteks sobilik.
Comments
Post a Comment